2.1.3. Baltoskandia kui poolsaarmaade ala
Selle geograafilise argumendi põhjendamiseks ei ole mõistlik pikemalt aega ja ruumi kulutada. Reeglina on poolsaar kolmest küljest veega ümbritsetud. Poolsaare määratlemine ei ole alati lihtne ning poolsaare piirid on sageli kokkuleppelised.
Kui vaadata maakaarte, ei ole eriti keeruline mõista, et nii Taani, Norra, Rootsi, Soome kui ka Ida-Karjala koos Koola poolsaarega asuvad poolsaarelisel maa-alal. Poolsaarte süsteem lii¬tub mannermaaga maakaelade kaudu. Merre tungivad poolsaared omavad paremat kontakti merega ning lubavad seetõttu arendada autonoomsemat ja omanäolist kul¬tuuri.
Island ja Leedu poolsaarena kõne alla ei tule.
Ka Eesti on kolmest küljest piiratud veega (Läänemeri, Peipsi järv, Pihkva järv ja Narva jõgi). Samuti võib tinglikult väita, et ka osa Lätist, täpsemalt Kuramaa (mis on nii Läti kui Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond) põhja osa moodustab poolsaare.
Nende objektiivsete faktide põhjal saab asuda seisukohale, et Eesti oma poolsaarelise territooriumiga on osa Baltoskandiast.
No comments:
Post a Comment