Külavanematest ja külaseltsidest

Olen Viimsi vallavanemana (2005-2008) ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimehena (2007 – 2009) üritanud korrastada külavanema ja külaseltsi instituuti nii Harjumaal kui Viimsi vallas. Tuleb rõõmuga tõdeda, et sellest on veidi ka kasu olnud. Viimsi vald on põhimõtteliselt ainus omavalitsusüksus Eestis, kes käsitleb neid teemasid nii põhjalikult oma põhimääruses (vt § 61-72). Siiski pole need küsimused veel lõplikult paika loksunud – külavanema ja külaseltsi olemusest ei saada aru, külaelanike koosolekuid viiakse läbi oskamatult ja otsused vormistatakse vigaselt. Päris lõpuni ei ole aru saadud sellest, et külaselts ei ole küla esindusorgan. Aleviku-, saare- ja külavanem (edaspidi: külavanem) kaitseb ja esindab küla, mille vanemaks ta on, elanike huve.
 Külavanemal on keelatud oma ametiseisundit ära kasutada iseenda või teiste isikute poliitiliste, isiklike- või muude huvide rahuldamiseks või realiseerimiseks.
Tema töö on ühiskondlik töö ja ei kuulu tasustamisele. Viimsis on 2 alevikku (Haabneeme ja Viimsi) ja 18 küla (leheruum ei võimalda neid loetleda). Aleviku vanemaid pole õnnestunud valida, külavanemaid on kokku 13. Külaseltside arvu vallavalitsuses ei teata – küll sain teada, et mõnes külas on seltse üle ühe. Alevikes on tunda linnainimese hoiakuid Valla ametnikud on kinnitanud, et Viimsi alevike elanike hoiakud on pigem linnainimese hoiakud ja neile küla elukorralduse pealesurumine (sh alevikuvanema valimine) ei ole õnnestunud. Kindlasti ei ole see etteheide Viimsi alevike elanikele. Mäletan ka enda vallavanemaks olemise ajast, et aleviku vanema leidmine oli keeruline teema. Mis mul küll tollal õnnestus, oli saada ühe laua taha suur osa korteriühistute esimeestest, arutamaks alevike elu-olu paremaks muutmist. Olen kuulnud, et hiljem vajus seegi idee laiali. Mulle isiklikult tundub, et Viimsi alevikes aleviku vanemate jõuga “tekitamine” tuleks lõpetada ja pigem soodustada kodanikuliikumist ja vabaühingute (nagu nt Tallinnas edukalt tegutsev Uue Maailma Selts) teket. Külavanemad võivad, aga ei pea olema – nii ütleb seadus Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem ning nende statuudi võib vallavolikogu vastu võtta. Just seetõttu on vallast valda asjad erinevalt korraldatud ja üleriigiline kord puudub. Samas saarevanem peab olema. Ilmselt on sellisele vaheteole ka mingi selgitus... Kelle huve külavanem esindab – kas küla huve vallavalitsuse ees või vallavalitsust külas (valla käepikendus)? Sellise küsimuse püstitamiseks annab alust säte, et vallavalitsuse poolt antud ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse külavanema ja vallavalitsuse vahelise lepinguga.
See tundub olema vastuolus sellega, et külavanem peaks kaitsma ja esindama küla, mille vanemaks ta on, elanike huve. Kuna see vastuolu tuleneb juba seadusest, siis tuleb kohtadel mõelda, kuidas see vastuolu kõige mõistlikumalt ületada. On olnud probleeme sellega, kas külavanem kutsub kokku ja viib läbi külaelanike üldkoosoleku või külaelanike üldnõupidamise. Mõlemad on valla põhimääruses lahti kirjutatud. Vaatamata sellele olen ka ise osalenud küla üldkoosolekul, mis suures osas kippus sisu mõttes üldnõupidamiseks. Reeglid on selleks, et neid täita, mistõttu võiks vald mõelda külavanemate harimisele ja andda välja juhendmaterjali, mille alusel külavanemad saaks toimetada. Viimane puudutab ka koosoleku läbiviimist ja protokollimist. Külavanemal on õigus osaleda sõnaõigusega vallavolikogu ja -valitsuse istungitel, vallavolikogu komisjonide koosolekutel ning vallavalitsuse poolt kokkukutsutud külavanemate nõupidamistel, kus arutatakse ja otsustatakse aleviku või küla eluolu ja arengut puudutavaid küsimusi, sealhulgas valla arengukava aruteludel.
Seda õigust ei kasutata just liiga aktiivselt. On küsitud, et kas ei võiks olla nii, et kõik külavanemad ongi volikogu liikmed? Sellele saab vastata ühemõtteliselt eitavalt. Esiteks pole see võimalik kehtiva valimisseaduse järgi. Kui külavanem on tubli mees/naine peaks ta saama vähemalt oma külast hääli, mis võiks ta volikokku viia. Teisalt aga tekitab külavanema ja volikogu liikme ametite ühildamine terve rea probleeme: 1) kelle asja selline isik siis ajab – küla või valla asja; 2) tekib huvide konflikti oht – näiteks ei tohiks volikogus hääletada küla huvides jms. Minu isiklik seisukoht on, et külavanemad peavad olema küla esindusfiguurid ja küla asja ajajad ning ka heas mõttes “pinnuks perses” vallavõimule. Kui külavanemad asuvad ka vallavõimu ridadesse, lahustuvad nad selles ära ja neist pole enam tolku küla asjade ajamisel. Sellele tasuks mõelda ka lähenevate valimiste kontekstis. Külaselts ei ole küla esindusorgan Külaselts on külavanemat ja/või aleviku, saare või küla ühistegevust abistav ja toetav isikute vabatahtlik ühendus, mis üldjuhul tegutseb mittetulundusühingu vormis. Külaselts on vajalik organisatsioon aleviku, saare või küla arenguks toetuste ja abirahade kaasamiseks aleviku-, saare- või külaelanikelt, valla eelarvelistest vahenditest, riigilt, Euroopa Liidu fondidest jt. Külaselts ei ole aleviku, saare või küla esindusorgan. Kuidas see saakski olla esindusorgan, kui sinna kuulub vaid käputäis küla aktiivsemaid inimesi. Samuti võivad külaseltsi liikmeks olla külaga mitte seotud muud isikud… Vale on praktika, kus külaseltsi asutamist otsustatakse külaelanike üldkoosolekul, liikmeteks saavad aga vaid üksikud. Tuleb olla ka mõistlik selles osas, et ühte külla ei asutataks mitut külaseltsi – see raskendab külaseltsi finantseerimist valla poolt, mille eesmärk on tagada kõigi valla alevike, saarte ja külade tasakaalustatud areng. Urmas Arumäe EBS õiguse ja avaliku halduse õppetooli dotsent vandeadvokaat Viimsi Vallavolikogu liige

Vallale kuuluvate ühingute valitsemisest ja juhtimisest

Selleks, et vald saaks täita oma ülesandeid, võimaldab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) omavalitsusüksustel tegeleda majandustegevusega ja osaleda juriidilistes isikutes. Omavalitsusüksus võib muuhulgas olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. Viimsi vallal on kolm sihtasutust (Viimsi Kodanikukaitse Fond, Rannapere Muuseum ja Rannapere Sotsiaalkeskus) ja viis osaühingut ja aktsiaseltsi (OÜ-d Viimsi Haldus, Viimsi Valla Arenduskeskus ja Haabneeme Lasteaed ning AS-id Viimsi Vesi ja Rannapere Pansionaat). Seal, kus on tegemist organisatsiooniga, tõusetub ka küsimus selle valitsemisest ja juhtimisest. Viimsi vallal on kõigi oma ettevõtete üle valitsev mõju ehk kontroll. Kõigil vallale kuuluvatel ühingutel ja SA-del on nõukogu. See võimaldab vallavolikogul ja juurde kutsutud asjatundjatel valla ühingute tegemistel silma peal hoida. Seda muidugi juhul, kui nõukogu liige ikka teab, miks ta nõukokku on valitud, mis on tema ülesanded, mida tähendab ühinguvalitsemine ja –juhtimine jne. Kui vaadata probleemi laiemalt (mitte pelgalt Viimsi kontekstis), siis kahjuks nii see alati ei ole. Sageli tekib ka see oht, et vallavalitsustel võib osutuda keeruliseks äriühingu üldkoosoleku ülesannete täitmine. Omaette teema on seotud äriühingu juhatuse seadusest ja äri loogikast tulenevate ülesannete konflikt poliitiliste nõukogudega eesmärkidega (olen neist teemadest pikemalt kirjutanud oma selle aasta juunikuus ilmunud raamatus “Organisatsiooni ja juhtimise õiguslik korraldus”). Nõukogu liikme ülesanded ja vastutus Nõukogu liikme ametikoht ei ole mõeldud mõnusaks äraolemiseks, kohviklubiks või lihtsa raha teenimiseks. Nõukogu on laiemalt äriühingu valitsemisorgan, kitsamalt aga kontrollorgan juhatuse tegevuse kontrollimiseks. Nõukogu (nagu ka juhatuse) liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju ühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt ja kogu oma varaga. Nõude aegumistähtaeg on üldjuhul viis aastat. Sellega tahan ma öelda, et nõukogu liikmel on võimalik esimene hoolsuskohustuse rikkumine toime panna juba sellega, kui ta nõustub ameti vastu võtma, olemata kindel, kas ta suudab nõukogu liikme rolli täita. Teisalt on äriühingule sellist nõukogu, kes asja ei jaga, vaja nagu seale sadulat. Vallavalitsus võib sattuda äriühingu nõukogu mõju alla Viie aasta eest leidis tollane õiguskantsler Allar Jõks, et riigikogulaste kuulumine äriühingute nõukogudesse on põhiseadusega vastuolus. Problemaatiline skeem on kokkuvõtvalt selline: minister (täitevvõim) määrab Riigikogu liikmed (seadusandlik võim) ühingute nõukogudesse, annab neile ülesandeid ja määrab nende palga, kusjuures nõukogu liikmed on ministri ees aruandekohustuslikud. Täpselt sama probleem on ka omavalitsusüksuste tasandil, ehkki seda pigem vertikaalse (mitte horisontaalse kolmikjaotuse – seadusandlik-, täitev- ja kohtuvõim) võimude lahususe põhimõtte valguses. Vallavanem (vallavalitsus) peavad täitma vallale kuuluva äriühingu suhtes omaniku rolli ehk siis tegema neid otsuseid, mida teeb üldkoosolek. Kui äriühingu nõukogu on halva näite puhul mehitatud nii, et nõukogus on ülekaal vallavolikogu liikmetel ja nende “käsilastel”, kes ajavad taga mingeid selliseid eesmärke, mis vallavanema (vallavalitsuse) hinnangul ei ole omaniku (valla) huvides, ei saa vallavanem (vallavalitsus) oma “üldkoosoleku otsuseid” peale suruda, sest muidu vahetatakse nad vallavolikogu poolt välja. Jääb võimalus tagasi astuda või siis “kaasa mängida”... Äriühingu vorm ei sobi valla igasuguste ülesannete täitmiseks Põhjus väga lihtne – äriühing peab tootma omanikule kasumit ja juhatus on kohustatud tegema kõik, et nii ka juhtuks. Mida peaks tegema nt AS Viimsi Vesi juhatus, kui nõukogu peaks talle andma (nt lähenevate valimistega seoses) ülesande alandada vee hinda alla omahinna. Sotsiaalses või poliitilises plaanis oleks see ilmselt hea ja vallarahvale meelepärane, aga juhatus ei saaks sellist ülesannet täita, sest vastasel juhul võib ettevõte makseraskustesse sattuda ja pankrotihaldur süüdistaks juhatust selles, et nad rikkusid oma hoolsuskohustust, täites ettevõttele kahjulikku otsust. Selle hüpoteetilise näite moraal on selles, et kui eesmärgiks on nt madal hind vallaelanikele, tuleb teenuse osutamiseks asutada MTÜ vms, mitte äriühing - sotsiaalseid projekte ei saa üldjuhul ellu viia äriühingute kaudu. Peame Viimsis olema selles mõttes hoolsad, et vallale kuuluvad erinevad ühingud ja organisatsioonid oleks parimal võimalikul moel valitsetud ja juhitud. Tegemist on meie ühise varaga, mida hoolas peremees ei peaks usaldama selleks ehk sobimatute inimeste kätte. Ja need oskamatud ja ettevalmistuseta isikud ei peaks selliseid ameteid vastu võtma, lauluviis huulil “las mina proovin siis ka...”. Urmas Arumäe EBS õiguse ja avaliku halduse õppetooli dotsent vandeadvokaat Viimsi Vallavolikogu liige AVALDATUD: Viimsi Teataja 13.09.2013