Vallale kuuluvate ühingute valitsemisest ja juhtimisest

Selleks, et vald saaks täita oma ülesandeid, võimaldab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) omavalitsusüksustel tegeleda majandustegevusega ja osaleda juriidilistes isikutes. Omavalitsusüksus võib muuhulgas olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. Viimsi vallal on kolm sihtasutust (Viimsi Kodanikukaitse Fond, Rannapere Muuseum ja Rannapere Sotsiaalkeskus) ja viis osaühingut ja aktsiaseltsi (OÜ-d Viimsi Haldus, Viimsi Valla Arenduskeskus ja Haabneeme Lasteaed ning AS-id Viimsi Vesi ja Rannapere Pansionaat). Seal, kus on tegemist organisatsiooniga, tõusetub ka küsimus selle valitsemisest ja juhtimisest. Viimsi vallal on kõigi oma ettevõtete üle valitsev mõju ehk kontroll. Kõigil vallale kuuluvatel ühingutel ja SA-del on nõukogu. See võimaldab vallavolikogul ja juurde kutsutud asjatundjatel valla ühingute tegemistel silma peal hoida. Seda muidugi juhul, kui nõukogu liige ikka teab, miks ta nõukokku on valitud, mis on tema ülesanded, mida tähendab ühinguvalitsemine ja –juhtimine jne. Kui vaadata probleemi laiemalt (mitte pelgalt Viimsi kontekstis), siis kahjuks nii see alati ei ole. Sageli tekib ka see oht, et vallavalitsustel võib osutuda keeruliseks äriühingu üldkoosoleku ülesannete täitmine. Omaette teema on seotud äriühingu juhatuse seadusest ja äri loogikast tulenevate ülesannete konflikt poliitiliste nõukogudega eesmärkidega (olen neist teemadest pikemalt kirjutanud oma selle aasta juunikuus ilmunud raamatus “Organisatsiooni ja juhtimise õiguslik korraldus”). Nõukogu liikme ülesanded ja vastutus Nõukogu liikme ametikoht ei ole mõeldud mõnusaks äraolemiseks, kohviklubiks või lihtsa raha teenimiseks. Nõukogu on laiemalt äriühingu valitsemisorgan, kitsamalt aga kontrollorgan juhatuse tegevuse kontrollimiseks. Nõukogu (nagu ka juhatuse) liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju ühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt ja kogu oma varaga. Nõude aegumistähtaeg on üldjuhul viis aastat. Sellega tahan ma öelda, et nõukogu liikmel on võimalik esimene hoolsuskohustuse rikkumine toime panna juba sellega, kui ta nõustub ameti vastu võtma, olemata kindel, kas ta suudab nõukogu liikme rolli täita. Teisalt on äriühingule sellist nõukogu, kes asja ei jaga, vaja nagu seale sadulat. Vallavalitsus võib sattuda äriühingu nõukogu mõju alla Viie aasta eest leidis tollane õiguskantsler Allar Jõks, et riigikogulaste kuulumine äriühingute nõukogudesse on põhiseadusega vastuolus. Problemaatiline skeem on kokkuvõtvalt selline: minister (täitevvõim) määrab Riigikogu liikmed (seadusandlik võim) ühingute nõukogudesse, annab neile ülesandeid ja määrab nende palga, kusjuures nõukogu liikmed on ministri ees aruandekohustuslikud. Täpselt sama probleem on ka omavalitsusüksuste tasandil, ehkki seda pigem vertikaalse (mitte horisontaalse kolmikjaotuse – seadusandlik-, täitev- ja kohtuvõim) võimude lahususe põhimõtte valguses. Vallavanem (vallavalitsus) peavad täitma vallale kuuluva äriühingu suhtes omaniku rolli ehk siis tegema neid otsuseid, mida teeb üldkoosolek. Kui äriühingu nõukogu on halva näite puhul mehitatud nii, et nõukogus on ülekaal vallavolikogu liikmetel ja nende “käsilastel”, kes ajavad taga mingeid selliseid eesmärke, mis vallavanema (vallavalitsuse) hinnangul ei ole omaniku (valla) huvides, ei saa vallavanem (vallavalitsus) oma “üldkoosoleku otsuseid” peale suruda, sest muidu vahetatakse nad vallavolikogu poolt välja. Jääb võimalus tagasi astuda või siis “kaasa mängida”... Äriühingu vorm ei sobi valla igasuguste ülesannete täitmiseks Põhjus väga lihtne – äriühing peab tootma omanikule kasumit ja juhatus on kohustatud tegema kõik, et nii ka juhtuks. Mida peaks tegema nt AS Viimsi Vesi juhatus, kui nõukogu peaks talle andma (nt lähenevate valimistega seoses) ülesande alandada vee hinda alla omahinna. Sotsiaalses või poliitilises plaanis oleks see ilmselt hea ja vallarahvale meelepärane, aga juhatus ei saaks sellist ülesannet täita, sest vastasel juhul võib ettevõte makseraskustesse sattuda ja pankrotihaldur süüdistaks juhatust selles, et nad rikkusid oma hoolsuskohustust, täites ettevõttele kahjulikku otsust. Selle hüpoteetilise näite moraal on selles, et kui eesmärgiks on nt madal hind vallaelanikele, tuleb teenuse osutamiseks asutada MTÜ vms, mitte äriühing - sotsiaalseid projekte ei saa üldjuhul ellu viia äriühingute kaudu. Peame Viimsis olema selles mõttes hoolsad, et vallale kuuluvad erinevad ühingud ja organisatsioonid oleks parimal võimalikul moel valitsetud ja juhitud. Tegemist on meie ühise varaga, mida hoolas peremees ei peaks usaldama selleks ehk sobimatute inimeste kätte. Ja need oskamatud ja ettevalmistuseta isikud ei peaks selliseid ameteid vastu võtma, lauluviis huulil “las mina proovin siis ka...”. Urmas Arumäe EBS õiguse ja avaliku halduse õppetooli dotsent vandeadvokaat Viimsi Vallavolikogu liige AVALDATUD: Viimsi Teataja 13.09.2013