Mõtteid inspiratsioonist

Vahel õigustatakse loomingulisi tegematajätmisi tuntud prosaisti, Eduard Bornhöhe, kangelase, Salomon Vesipruuli, sõnadega “No ei tule vaimu pääle”. Jõuluajal tasub meenutada “vaimu pääletulemise” lugu kaugest 1945. aasta Californiast, Hollywoodist, seoses tuntud jõululaulu “Let It Snow” saamislooga. Laulu viisi autorilt, Jule Styne’lt (või oli see hoopis sõnade autor Sammy Cahn), on hiljem küsitud, et “mis tuli enne, kas meloodia või sõnad”? Styne (või Cahn) vastas, et “telefonikõne”. Keegi kuulsustest olla helistanud ja palunud jõuludeks uus laul kirjutada. Sellest inspiratsiooniks piisas, vaatamata sellele, et oli juulikuu, õues üle 30 kraadi sooja ning asfalt sulas… Raimond Valgre kirjutas täpselt sama aastal (1945), väidetavalt suvel, “Pärnu ballaadi”. Ilmselt tuli Valgrele kaunil suveajal vaim kergemini pääle: “Suvi nii soe, asfalt sulas linnas…” Huvitav on jälgida ka laulusõnade puhul algusridade teatud sarnasust. 1. Suvi nii soe (tegemist ilmastikuolude määratlemisega) 1. Oh the weather outside is frightful – ilm on väljas kohutav (tegemist samuti ilmastikuolude määratlemisega) 2. Asfalt sulas linnas (tegemist on osundamisega soojuse mõjudele) 2. But the fire is so delightful – kuid (kamina)tuli on nii vaimustav (tegemist on samuti osundamisega soojuse mõjudele) 3. Kavatsus tekkis mul minna… (tegemist arutlusega, kas minna kuhugi või mitte minna…) 3. And since we've no place to go – aga kuna meil pole kuhugi minna… (ka siin on tegemist arutlusega, kas minna kuhugi või mitte minna…) Laulusõnad: "Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow!" (also known as "Let It Snow", is a song written by lyricist Sammy Cahn and composer Jule Styne in July 1945. It was written in Hollywood, California during one of the hottest days on record). Oh the weather outside is frightful But the fire is so delightful And since we've no place to go Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow! It doesn't show signs of stopping And I've bought some corn for popping The lights are turned way down low Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow! When we finally kiss goodnight How I'll hate going out in the storm! But if you'll really hold me tight All the way home I'll be warm The fire is slowly dying And, my dear, we're still good-bying But as long as you love me so Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow! Pärnu ballaad Suvi nii soe, asfalt sulas linnas, kavatsus tekkis mul minna, nädalaks puhkama Pärnusse. Nädal läks pea, nautides seal loodust, äkki just vastu mu ootust, viimasel päeval siis juhtus see... Ei seda teadnud ma iial, et õitseb roos rannaliival, kuid siis kui kohtasin teda, tundsin liiga kiirelt lõi mu süda. Ent roosiaeg möödus ruttu, sest juba lõppes mu puhkus, nii peale lühikest puhkust, läksid lahku me teed. Rahu ei siis, kuskil enam leidnud, miski mu mõtteid ei köitnud, Pärnu vaid ihkasin tagasi. Kord sinna siis, puhkepäeval sõitsin, ning üles neiu kui leidsin, ütlesin lihtsalt ja siiralt nii. Ei seda teadnud ma iial, et õitseb roos rannaliival, kuid kas võin loota ma seda, et see roos kord, ehiks minu tuba. Ent näitas saatus mul karmust, tal nägin käes kihlasõrmust, mu unelm varises põrmuks, roosist okkad vaid jäid...

Ilmselt üritati parimat, aga välja kukkus nagu tavaliselt…

10.05.2011. a. algatati järjekordne tulumaksuseaduse muutmine (edaspidi Eelnõu). Eelnõu eesmärgiks seati muuhulgas tööga seotud tasemekoolituse välistamine erisoodustusena käsitlemisest. Eesmärgiks oli väidetavalt ka maksukoormuse vähendamine, langetades tööjõu makse kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks ning eelduse loomine elukestvas õppes osalejate arvu kasvuks. Nimetatud muudatuse vajadust on kirjeldatud ka valitsusliidu programmi peatükis „Haritud Eesti“. Eelnõuga muudeti TuMS § 48 lõige 4 punkti 10. Eelnõu algteksti seletuskirja kohaselt on “tasemekoolituse katmise kulutus õigustatud, kui tööandja vajab oma eesmärkide täitmiseks just sellise kvalifikatsiooniga spetsialisti. Tööandjapoolset tasemekoolituse kulude katmist tuleks vaadelda tavapärase investeeringuna, mille eesmärgiks on eelduste loomine tööandja edukaks toimimiseks tulevikus.” Nii sai eelnõu algteksti kirja, et erisoodustus on muuhulgas „10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine“. Kuna Eelnõu autorid pidasid silmas vaid töö- või teenistussuhtes olevate isikute tasemekoolituse kulude katmist, reageeris sellele Eesti Kaubandus-Tööstuskoda oma 07.06.2011.a kirjaga nr 4/, tehes ettepaneku täiendada eelnõu selliselt, et ei diskrimineeritaks töö- ja teenistussuhet mitteomavaid juhtorganite liikmeid. Kaubanduskoja väljapakutud eelnõu tekstiks kujunes: “10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine”. Kaubanduskoja hinnangul ei peaks tasemekoolituse soodustamisel piirduma üksnes töö- või teenistussuhtes olevate isikute koolitamise soodustamisega, kuna on ilmselge, et lisaks kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele, tagavad ettevõtete edukuse ka kvalifitseeritud ettevõtete juhid. Nõus! Riigikogu rahanduskomisjon nõustus põhimõtteliselt Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekuga ja otsustas oma 09.06.2011. a. istungil muuta eelnõu ja sõnastada TuMS § 48 lg 4 p 10 selliselt, nagu see tänasel päeval kehtib: “10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine”
[RT I, 08.07.2011, 5 - jõust. 01.01.2012]. Komisjon rõhutas selgituses, et siiski ei ole õige laiendada välistust kõigile juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele, kuna TuMS § 9 alusel kuuluvad nende hulka ka isikud, kelle tasemekoolituse kulude katmist ei saa käsitleda ettevõtte investeeringuna (likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, jne). Teatud mööndustega samuti nõus! Kuna seadusemuudatuse seletuskiri ei seleta enam midagi, sest eelnõu teksti muutmise korral ei tegele halva tava kohaselt keegi algse seletuskirja täiendamisega, peaks seaduse adressaat seaduse teksti grammatiliselt tõlgendades saama aru, et iga ettevõtte töötaja ja näiteks ka juhatuse liikme ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulud saab kanda ettevõtte kuludesse ja neid kulusid ei maksustata erisoodustusmaksuga. See on positiivne uudis ja tõdegem, et sellist positiivset uudist on meedia vahendusel jagatud korduvalt ja kuhjaga. Kui aga asja lähemalt uurida, võib õnn jääda üürikeseks. Tihti peitub kurat pisiasjades ja jääb mulje, et viidatud täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 3 seadusandja kas ei lugenud üldse või ei teinud selle suhtes mingitki analüüsi. Vähemalt ei ole sellist analüüsi või teemakäsitlust võimalik avalikest kanalitest jälgida ja kättesaadavatest seletustest lugeda. TäKS § 3 teksti väljavõtte kohaselt “tasemekoolitus võimaldab osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust.” Tore, aga nagu Eestis kehtivate seaduste puhul taaskord halvaks tavaks, tuleb mõistete määratlusi tihti otsida hoopis teistest seadustest. Oli see seaduse autorite pahatahtlik plaan riigialamaid eksitada või järjekordne hooletus, aga me ei saa lõplikku hinnangut erisoodustuse välistamisele anda enne, kui teame, mida tähendab osakoormus või ekstern. Osakoormuse ja eksterni mõiste selgitamiseks tuleb pöörduda ülikooliseaduse poole. Selle järgi võib ülikoolis toimuda täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe või eksternõpe. Sealjuures osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75 protsenti. Oluline on veel see, et üliõpilane peab määrama ülikooli astudes oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal (seega enne 1. jaanuari 2012. a. ülikooli astunud, kes ei märganud ennast osakoormusega tudengiks määratleda, ei saa kogu stuudiumi jooksul erisoodustusmaksu välistamist kui võimalust kasutada. Ei saa ka need, kes seda selle aasta sügisest ei märganud teha või tulevikus seda “unustavad”). Järgmistel õppeaastatel arvestab ülikool üliõpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu. Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool üle osakoormusega õppesse üliõpilast ülikoolist välja arvamata. See ongi “unustajatele” üks seaduslik võimalus – muutuda õppetöös laisaks ja loota, et ülikool ta osakoormusega tudengiks määrab.
Kuna erisoodustuse välistamine tähendab õppurile märkimisväärset majanduslikku kokkuhoidu, olemegi jaburas olukorras, kus majandusliku mõttekuse huvides tuleb ülikoolis laiselda. Eksternõppes on isikul võimalik ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ja sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös. Milles on siis probleem? Lihtne vastus on, et seadus diskrimineerib neid, kes täidavad korralikult õppekava – nende suhtes erisoodustust välistada ei saa. Teisisõnu, kui oled laisk või oledki planeerinud õppeprotsessi pikemaks kui nominaalaeg (viimast taotlust ei saa iseenesest hukka mõista), teadmisega, et ei suuda või ei kavatsegi täiskoormusega õppida (st täita iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti), võid rahulikult tööandja kulul õppida, teades, et tööandja selle kulu suhtes erisoodustusmaksu ei rakendata. Miks peaks riik eelistama neid, kes täiskoormusega hakkama ei saa või ei kavatsegi täiskoormusel õppida ning karistama neid, kes suudavad ka töö kõrvalt õppida täiskoormusel? On see tõesti seadusandja tahe? Millise hariduspoliitilise doktriiniga või maailmavaatelise postulaadiga selline diskrimineerimine õigustatud on? Urmas Arumäe LLM, PhD EBSi õiguse ja avaliku halduse dotsent