Mõtteid inspiratsioonist

Vahel õigustatakse loomingulisi tegematajätmisi tuntud prosaisti, Eduard Bornhöhe, kangelase, Salomon Vesipruuli, sõnadega “No ei tule vaimu pääle”. Jõuluajal tasub meenutada “vaimu pääletulemise” lugu kaugest 1945. aasta Californiast, Hollywoodist, seoses tuntud jõululaulu “Let It Snow” saamislooga. Laulu viisi autorilt, Jule Styne’lt (või oli see hoopis sõnade autor Sammy Cahn), on hiljem küsitud, et “mis tuli enne, kas meloodia või sõnad”? Styne (või Cahn) vastas, et “telefonikõne”. Keegi kuulsustest olla helistanud ja palunud jõuludeks uus laul kirjutada. Sellest inspiratsiooniks piisas, vaatamata sellele, et oli juulikuu, õues üle 30 kraadi sooja ning asfalt sulas… Raimond Valgre kirjutas täpselt sama aastal (1945), väidetavalt suvel, “Pärnu ballaadi”. Ilmselt tuli Valgrele kaunil suveajal vaim kergemini pääle: “Suvi nii soe, asfalt sulas linnas…” Huvitav on jälgida ka laulusõnade puhul algusridade teatud sarnasust. 1. Suvi nii soe (tegemist ilmastikuolude määratlemisega) 1. Oh the weather outside is frightful – ilm on väljas kohutav (tegemist samuti ilmastikuolude määratlemisega) 2. Asfalt sulas linnas (tegemist on osundamisega soojuse mõjudele) 2. But the fire is so delightful – kuid (kamina)tuli on nii vaimustav (tegemist on samuti osundamisega soojuse mõjudele) 3. Kavatsus tekkis mul minna… (tegemist arutlusega, kas minna kuhugi või mitte minna…) 3. And since we've no place to go – aga kuna meil pole kuhugi minna… (ka siin on tegemist arutlusega, kas minna kuhugi või mitte minna…) Laulusõnad: "Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow!" (also known as "Let It Snow", is a song written by lyricist Sammy Cahn and composer Jule Styne in July 1945. It was written in Hollywood, California during one of the hottest days on record). Oh the weather outside is frightful But the fire is so delightful And since we've no place to go Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow! It doesn't show signs of stopping And I've bought some corn for popping The lights are turned way down low Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow! When we finally kiss goodnight How I'll hate going out in the storm! But if you'll really hold me tight All the way home I'll be warm The fire is slowly dying And, my dear, we're still good-bying But as long as you love me so Let It Snow! Let It Snow! Let It Snow! Pärnu ballaad Suvi nii soe, asfalt sulas linnas, kavatsus tekkis mul minna, nädalaks puhkama Pärnusse. Nädal läks pea, nautides seal loodust, äkki just vastu mu ootust, viimasel päeval siis juhtus see... Ei seda teadnud ma iial, et õitseb roos rannaliival, kuid siis kui kohtasin teda, tundsin liiga kiirelt lõi mu süda. Ent roosiaeg möödus ruttu, sest juba lõppes mu puhkus, nii peale lühikest puhkust, läksid lahku me teed. Rahu ei siis, kuskil enam leidnud, miski mu mõtteid ei köitnud, Pärnu vaid ihkasin tagasi. Kord sinna siis, puhkepäeval sõitsin, ning üles neiu kui leidsin, ütlesin lihtsalt ja siiralt nii. Ei seda teadnud ma iial, et õitseb roos rannaliival, kuid kas võin loota ma seda, et see roos kord, ehiks minu tuba. Ent näitas saatus mul karmust, tal nägin käes kihlasõrmust, mu unelm varises põrmuks, roosist okkad vaid jäid...